Inimõiguste aastakonverents 2015 – inimõigused muutuvas ajas

Viies inimõiguste aastakonverents keskendub inimõigustele muutuvas ajas ja toob kokku üle 350 eksperdi, diplomaadi, aktivisti ja poliitiku. Sellel aastal käsitleme Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, kuidas Venemaa erinevad põlvkonnad mõistavad võimu, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukraina erinevates piirkondades ning kasvavat pagulaskriisi Euroopas. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on kõik need teemad omandanud uue tähenduse ja on oluline mõista nende väljakutsete tagajärgi. 10. detsembril tähistatakse rahvusvahelist inimõiguste päeva ja juba viiendat korda toimub Eesti Inimõiguste Instituudi aastakonverents Tallinnas. Konverents võtab igal aastal fookusesse päevakajalised inimõigustega seotud teemad.

Tänavuse konverentsi üldiseks märksõnaks on inimõigused muutuvas ajas. Globaalsed ja regionaalsed kriisid on loonud uue olukorra, mille kontekstis omandavad inimõigused aina suurema tähtsuse. Paneelides arutletakse olulistel kohalikel ja rahvusvahelistel teemadel, keskendudes sellele, kuidas muutuvad ajad toovad kaasa ka muutusi inimõiguste rakendamisel.

Päeva juhatab sisse ülevaade “Eesti kolm aastat ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena”. Eesti valiti 2012. aastal ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks kolmeks aastaks. Inimõiguste nõukogus keskendus Eesti eelkõige demokraatia ja hea valitsemistava, väljendusvabaduse (sh ilmavõrgus), naiste ja laste ning põlisrahvaste õigustele. „Miks?“ ja „kuidas?“ räägib Jüri Seilenthal, kes on Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö osakonna peadirektor. Ta oli 2009 kuni 2015 Eesti Vabariigi alaline esindaja, suursaadik Genfis ÜRO jt rahvusvaheliste organisatsioonide juures.

Balti riikide venelased – võimalused, väljakutsed, ohud

Suur osa konverentsist keskendub postsovetliku ruumi olulistele küsimustele. Esitletakse värsket Eestis läbi viidud uuringut “Keelelised inimõigused ja julgeolek”, mis kaardistab seda osa inimõigustest, mis on seotud keelekasutuse ning erinevate sihtrühmade käitumisega. Sellele järgneb diskussioon, kus käsitletakse integratsiooni ja julgeoleku küsimusi, mis puudutavad Balti riikide vene vähemust.

Üle-eestiline uuring viidi läbi Eesti Inimõiguste Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös ajavahemikul 2014–2015. Uuring keskendus probleemvaldkondadele Eesti ühiskonnas, nagu etniline lõhestumine ja segregatsioon. Kaardistati teadlikkust keelega seotud inimõigustest ning faktoreid, mis seda mõjutavad, nagu emakeel, elukoht ja vanus.

Uuringu tutvustusele järgneb rahvusvaheliste ekspertide arutelu, mis keskendub järgnevatele küsimustele: Mis on Eesti ja teiste Balti riikide venelaste uue põlvkonna peamised tunnused ja kuidas nad erinevad oma vanematest? Kas ja kuivõrd on Balti riikide venelastest vähemuste puhul tegemist julgeolekuohuga ühiskonnale ja riigi poliitilisele süsteemile? Mis võiksid olla põhjusteks, et Balti riikide venelased eelistavad mitte kasutada riigikeelt igapäevasteks toimetusteks, isegi kui nad seda piisavalt hästi oskavad?

Venemaa läbi erinevate põlvkondade mõtetes

Teine paneel vaatleb, kuidas Venemaa erinevad põlvkonnad mõistavad võimu diskursust ja intelligentsi rolli ühiskonnas. Venemaal on esile kerkimas uus põlvkond aktiviste ja poliitikuid, kelle roll riigi kujundamisel muutub aja möödudes üha tähtsamaks.

Eesmärgiks on võrrelda praegust Venemaad sellega, milline oli riik üheksakümnendatel. Kuhu on suundumas Venemaa ühiskond ning kas seal on tulevikus ruumi ka demokraatiale? Kui suured on lootused, et praegune opositsiooniliikumine hakkab mõjutama seda, kuidas riiki juhitakse? Otsime vastust nendele ja mitmetele teistele küsimustele.

Välisministrite arutelu: Euroopa pagulaskriis

Tänasel päeval on Euroopa üheks põletavamaks ja mitmetahulisemaks väljakutseks süvenev pagulaskriis. Inimeste arv, kes põgenevad kaose ja ebastabiilsuse eest Aafrikas ja lähis-Idas, on pannud ka Euroopa riigid ja riikide juhid keerulise olukorra ette. Selle aasta septembri seisuga on Euroopasse jõudnud üle 300 000 migrandi, rohkem kui 2500 inimest on Vahemerel uppunud, olles teel Euroopa poole.

Paneelis arutlevad erinevate Euroopa riikide välisministrid selle üle, kuidas tekkinud pagulaskriisi mõista, seda lahendada ja milliseid samme selleks ette võtta tuleb. Iga päevaga muutub aina olulisemaks leida ühine lahendus terve Euroopa tasandil. Paneelis arutletakse, kuidas sellele väljakutsele vastu seista ja millised on võimalused sellega toimetulekuks.

Euroopa Inimõiguste Kohtu roll ja mõju tänases Euroopas

Laiemal avalikkusel puudub selge arusaam kohtu võimalustest ja võimust. Mis on selle roll ja kuidas toimub selle töö? Selles paneelis käsitleme Euroopa Inimõiguste Kohut ja selle rolli Euroopa inimõiguste konventsiooni rakendamisel 47 liikmesriigis. Keskendume viimastele olulisematele juhtumitele ning proovime mõista, mis rolli kohus tänapäeva rahvusvahelises süsteemis täidab. Otsime vastuseid nendele ja mitmetele teistele küsimustele.

Ukraina ja inimõigused: tänane olukord okupeeritud ja annekteeritud aladel

Ukraina konflikt on raputanud terve Euroopa julgeolekustruktuuri ning muutunud regiooni üheks olulisemaks küsimuseks. Meie keskendume sellele, kuidas on tagatud inimõigused Ukraina erinevatel territooriumitel, olukorras, kus paljudes piirkondades on institutsiooniline või juriidiline vaakum ning ei ole selge, kes peaks vastutama inimõiguste tagamise eest.

Ukraina paneelis leiab käsitlemist tänane olukord selles riigis. Krimm on Venemaa poolt annekteeritud, Kagu-Ukraina osaliselt okupeeritud. Koostöös piirkonna separatistidega tegutsevad seal ka Vene sõjaväelased. Ukraina sõjaväel on Ukraina idaosas täita ka julgeoleku ja inimõiguste tagaja roll, mis on okupeeritud aladel keeruline ja üle miljoni inimese on põgenenud sõjapiirkonnast. Krimmitatarlased on langenud rahvusliku tagakiusamise ohvriks. Kõik see on aset leidnud väga lühikese aja jooksul ning tabanud maailma demokraatlikku üldsust ootamatult.

Tõsiseltvõetav tegelemine Ukraina problemaatikaga eeldab peale poliitilise tahte ka adekvaatset orienteerumist globaalses poliitikas ning selle kiirelt muutuvates jõujoontes. Kiirlahendustele orienteeritud soovmõtlemist vältides tuleb endale aru anda, et edu võib tuua vaid läbimõeldud strateegia, mis kätkeb endas nii valmisolekut kasutada paindlikult kõiki poliitilise planeerimise võimalusi kui ka toetumist õigus- ja väärtuspõhistele käsitusviisidele. Eraldi rõhutamist vajab informatsioonilise mõõtme ja strateegilise kommunikatsiooni roll. Konverentsi Ukraina paneel ongi üks esimesi katseid sõnastada eelmainitud problemaatika süsteemne käsitlus, mis omakorda võiks olla aluseks edasiste lahendusteede otsingutele.

Igal aastal võtab konverentsist osa üle 350 aktivisti, diplomaadi, poliitiku, analüütiku ja eksperdi, kes on pärit Eestist ja mujalt maailmast sooviga lahendada olulisi päevakajalisi inimõigustega seostuvaid ülesandeid. Aastakonverentsist on saanud üks olulisemaid inimõiguste teemalisi sündmuseid Eestis.

Aastate jooksul on meie konverentsidel üles astunud Madeleine K. Albright, Vagn Joensen, Cuno Jakob Tarfusser, Richard Barrett, Quirine Eijkman, Mustafa Qadri, Kalev H. Leetaru, Artjom Troitski, Stephen J. Rapp, Gentian Zyberi, Riina Kionka, Dunja Mijatovic, Thomas Zerdick, Malavika Jayaram, David Mothander, Douglas Davidson, Anja Mihr, Christopher McCrudden, Mustafa Džemilev, Marriët Schuurman, Galina Timtšenko, Dalee Sambo Doroug, Maria Makejeva, Lauri Mälksoo, Dmitri Muratov ja teised.

Konverentsi patrooniks on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Sissepääs ainult kutsetega.

Korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavas ja esinejates muudatusi.

Tutvuge programmiga siin.